Kellel krobe kasukas?
Loomulikult
mänd, sest männi puukoor on väga krobeline.
Mänd võib olla väga erineva kuuga: kasvab ta pikaks ja sihvakaks metsas, lagedal võib jääda madalamaks ja võra laiemaks. Vanus on 200-300 aastat, harva 400 aastat.
Okkad on igihaljad, püsivad ühel puuoksal
3-4 aastat, kuni
7 cm pikad ja kinnitunud
kahe kaupa oksale.
Hallikasrohelist värvi ja terava tipuga.
Hästi huvitav on see, et kui tavaliselt (lehtpuudel) valmivad puudel
seemned 6 kuuga, siis männil kulub selleks
2 aastat. Esimesel aastal on
käbid rohelised, teisel aastal
pruunid.
Männipuit on väga
väärtuslik: sellest ehitatakse maju ja tehakse mööblit.
Männiga on seotud paljud
loomad.
Metsise üheks põhitoiduks on männiokkad.
Rähn toksib käbi seest seemneid välja.
Männi seemneid armastab süüa ka
käbilind. Tema sädistavat laulu võib kuulda ka männi latvades.
Ilus roheline, jõuluks tuppa tuuakse? Selle küsimuse peale tõstsid kõik lapsed käe - loomulikult
kuusk.
Kuuse ehk
jõulupuu (rahvapärane nimi) vanus on harilikult
250 aastat.
Kuuse võra võib olla erinev: üksikult kasvavate kuuskede võra on laiem kui metsas sirguvatel puudel.
Nagu männi okkad on ka kuuseokkad igihaljad, aga
tumerohelised ja püsivad puul
6-7 aastat. Erinevuseks on ka see, et
kuuseokkad kinnituvad puuoksale
üksikult, mitte kahekaupa nagu männil.
Kuuse
käbid on alguses
punased ja meenutavad küünlaid puude peal. Kasvades muutuvad käbid
rohelisemaks, rippuvamaks ja raskemaks, hiljem ka
pruuniks.
Kuusepuidul on hea kõla: sellest tehakse kandleid, viiuleid ja kitarre.
Seemneid on ühes käbis mitusada ja neid seemneid armastavad süüa
rähnid ja
oravad.
Kuusepuuga on seotud meie kõige väiksema linnuliigi,
pöialpoisi elu. Tema tavaliselt ehitab ka oma pesa kuuseoksale.
Jõudsime lugeda ka puude
aastarõngaid-okaspuudel on seda selge ja hea teha. Kui vanad olid need puud?:)
Muidugi me mängisime ja seekord toimus
käbiviske võistlus kahe võistkonnaga: ühe nimeks oli Vorst ja teine Jõulukuusk. Väga napilt, ühe punktiga võitis võistkond Vorst!:) Nimed panid lapsed ise.
Järgmisel korral on viimane Puutund ja sellega paneme Puuvihiku talveunne, et siis kevade saabudes ta jälle üles äratada ja uusi puukesi tundma õppida:)
Õpetaja Katri