Pimedal ja porisel detsembrikuu reedel sõitsime
Muraste looduskooli "Valguse ootuse" õppeprogrammile.
Kuna koolil oma õppehoone puudub, kogunesime suurde
püstkotta, mille keskel oli
lõke.
Lõkke ümber räägiti, mis meid ees ootab. Samuti sellest, et on aasta pimedam aeg ja et peale jõule (peale pööripäeva) hakkavad päevad jälle pikenema ja ööd lühenema.
Asusime esimesele matkale. Oli hämar ja harjutasime ilmakaarte tundmist sellega, et mõistatasime - kus pool on Tallinn, Helsingi, Pärnu?
Retkejuht Triin rääkis, et võime kohata kährikkoera või rebast, aga me ei kohanud. Ent nägime puud, millel viis haru ja mis justkui ütleks meile : Tere!! :)
Nägime ka rähni-sepikoda ja kooreüraski käikude maailma ühe puu peal. Püstkoja juures voolas väike oja ja eemal oli tiik, millel kasvas lemmel.
Tagasi püstkojas pakuti meile kohalikest taimedest valmistatud teed ja keedetud ube. Juurde rääkisime vanadest söömiskommetest ja jõuluaja traditsioonidest. Palju rääkisime mõistatusi ja vanasõnu loodusest. Triin rääkis ka loomade elust praegusel ajal.
Oma teisele matkale läksime juba väikeste laternatega.
Oli väga pime, müstiline ja väga väga huvitav metsaretk. Tuul kohises puu latvades ja kuusejuured olid kui tugevad tõkked meie tee peal:) Aga meil oli väga lõbus, mis sest, et hiljem olime üsna porised ja lõkke-suitsu-lõhnalised:)
Laste kommentaarid matka kohta olid kõik positiivsed: öeldi, et "meeldis, et sai loodusega end koos tunda", "meeldis lõke", "meeldisid mustikavarred ja õõtsuvad puud", "meeldis laternatega metsas matkata", "meeldis KÕIK!" :)
Matk lõppes kukepoksi ja soolakaalumise mänguga. Pilti teha ei saanud, sest oli kott-pime. Tegin video, kust kuulda ainult rõõmu ja lusti. See võikski lõpetama jääda seda postitust. Uuele väljasõidule juba uue aasta alguses!
Soovin kõigile rahulikke jõule ja lõbusat koosolemist oma perega. Muidugi soovitan minna peale jõule ka väiksele matkale - linnast välja, metsa või mere äärde või kasvõi Pääsküla rabasse:)
Kõike kaunist!
Teie õpetaja Katri
