Friday, January 29, 2016

Talvine aialinnuvaatlus 2016


Tänasest pühapäevani toimub Eesti populaarseim linnuvaatlusüritus, kus osaleda on väga lihtne ja võtab aega vaid ühe tunni. Täpsem info aadressil: www.eoy.ee/talv

Soovitan kõigil osaleda, sest aialinnuvaatlus annab hea võimaluse veeta tund aega pere, laste ja loodusega, panustades ka linnukaitsesse- ja uuringutesse.

Õpetaja Katri






Sunday, January 24, 2016

Kohtumine Hullu Teadlasega

Reedel, 22. jaanuaril käisid meie loodusringi lapsed: Marie H, Marta, Kaspar, Otto, Taaniel, Laura Barcelona ja Laura Eliisabet kohtumas Hullu Teadlasega.
Kaasa käis Kaspari ema Triin, kes kirjutas kohtumisest ka väikese ülevaate:

Meie käik Prantsuse Lütseumisse läks ilusti. Jõudsime kõige esimesena, seega oli lastel võimalus Hullu Teadlasega enne ürituse algust vestelda. Lisaks tegime ka ühispildi, kus meie kamp koos Hullu Teadlasega peal.
Ürituse käigus rääkis Hull Teadlane mulla tähtsusest, koostisest ja tegi erinevaid õpetlikke katseid. Kokku kestis üritus ühe tunni, mille lõpus said lapsed küsimusi küsida nii oma projekti kohta kui ka üldisemalt teaduse ja teadlase kohta. Pärast uurisin lastelt, kuidas meeldis ja kõik kinnitasid, et oli huvitav.
Kooli juurde tagasi jõudsime 13.45, sealt läks iga laps ise koju. Nii et igati kordaläinud käik:)

Korraldusliku poole pealt anti üritusel teada, et iga projektis osalev kool peab valima igast osalevast klassist parima projekti/uurimistöö ja edastama selle Hullule Teadlasele kas meilitsi (hull.teadlane@ut.ee) või postiga hiljemalt 31. märtsiks. 25. aprillil antakse Hullu Teadlase poolt teada, millised projektid on parimatena välja valitud ja nende autorid saavad sõita 6. mail Tartusse Hullu Teadlase laborisse temaga kohtuma

-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------



Meil on vaatlused tehtud ja uurimustööd hakkame koostama veebruaris. 
Õpetaja Katri

12. loodusringi tund - PRUUNKARU

Ühe mehe aru,
aga 9 mehe jõud!

Kõige massiivsem, raskem kiskja meie metsades on PRUUNKARU.



Karu kaalub palju, 150-300 kilogrammi. Tal on tüse kere ja ümar koon. Saba, silmad ja kõrvad on väikesed.

Karule meeldib elada suures metsas, kus ta ehitab varjulisse ja vaiksesse kohta pesa. Tavaliselt novembrikuus. Magab ta talveuinakut kuni 6 kuud kui teda ei segata. Sel ajal sünnivad emakarudel ka pojad.

Karu on kiskja, aga liha sööb ta harva. Peamiseks toiduks on rohttaimed, marhad, pähklid, tammetõrud ja putukad. Enne talveund sööb ta end väga paksuks, aga talveunest ärgates võib tema kehakaal olla kaks korda väiksem kui magama jäädes.

Karudel on väga hea kuulmine ja haistmine, aga pole hea nägemine.

Sarnane on ta inimesega sellepoolest, et kõnnib samamoodi täistallal nagu inimenegi ja tagumise käpa jälg in sarnane inimese jalale. Ta võib üsna vaikselt ringi hiilida, aga samas ka kiirelt joosta.

Meie joonistasime loodusringis suurele paberile karu käpajälje ja võrdlesime igaüks enda jalatalla suurust karuga. Pikkuse poolest ei jäänudki väga palju alla Dominici ja Hendrik Simo jalg, aga laiuse poolest on karul märksa suurem käpp:)


















Järgmises tunnis valmis loodetavasti
pruunkarust ka lõbus nukufilm, kus rolli võtab Derek koos tumepruuni karuga.








Thursday, January 21, 2016

12. loodusringi tund - ORAV

Näks, näks, näks, näks
õhtu läbi,
näksin kuuseladvas käbi.
Hipsti, hopsti, hipsti, hopsti,
hüppan mööda oksi.

Kes on see loom? Muidugi ORAV, käbikuningas. Lapsed teadsid kõik, kellest luuletus räägib!

Paljud on oravad ka oma silmaga näinud: Marie K rõdul käis orav maiustamas pähklitega ja näris ka talilindudele pandud rasvapalli, Laura Barcelona ja Laura Eliisabet nägid Ameerika reisil olles erinevaid oravaid, Dominicu naabri hoovis on puu otsas oravale mõeldud pesakast ja Derekile olevat orav lausa pähe kukkunud - õnneks jäid mõlemad terveks :-)

Kõik õpilased said loodusmapi vahele leppemärkide selgituse ja infolehe orava kohta.

Lisan siia ka mõistekaardi, mida täna koostasime.


Täienduseks mõistekaardile:)



Oraval on tugevad tagajalad, mis on kui vedrud ja aitavad oraval hästi puult puule ja oksalt oksale hüpata. Esijalad on abiks söömisel. Jalgadel on teravad küünised. Oravale on iseloomulikuks tema suur kohev saba, mis on selga heidetud ja mis aitab teda hüppamisel. Orava karvkatte värvus muutub: suvel on ta punakas-pruun, aga talvel hallikas.
Orav on üsna kartmatu loom ja teda võib kohata linnaparkides, kus on teda võimalik heal juhul ka peost toita.

Tema lemmik elupaigaks on metsad, kus on kuuski ja mände, sest tema põhitoiduks ongi kuuse- ja männiseemned. Et seemneid kätte saada, närib orav soomused lahti, nii et järele jäävad ainult paljad rootsud. Paljusid käbisid näritakse poolikult. Oravat kutsutakse loomariigis raiskajaks.

Fotol on näha kuusekäbi, keskel poolikult näritud käbi ja paremal on käbi roots.
                                   

Järgmisel korral teeme oravast ka lühifilmi, peaosas Laura Barcelona koos oravaga:)

Pruunkaru postituse kirjutan läbipäevil!

Homme lähevad meie loodusringi lapsed aga kohtuma Hullu Teadlasega, kes uurib lastelt, kuidas nende taimede kasvatamise katsed läksid ja Hull Teadlane teeb ka ise erinevaid katseid! Kindlasti saab põnev olema!

Õpetaja Katri










Tuesday, January 19, 2016

Video mesikäpast

Ka pruunkaruga saame neljapäeval lähemalt tuttavaks. Enne tundi vaata veel see tore video ära:)

Orav närib tammetõru (video)

Meie neljapäevases tunnis uurime orava elu ja olu!:)


Sunday, January 17, 2016

Hullu Teadlase katsed

Aitäh Otto, Marta ja Marie K. emale fotode saatmise eest!

Pildid Teile kõigile vaatamiseks ja küsimused kaasa mõtlemiseks

1. Marie K tulbike on kenasti mullast välja kasvanud. Miks on taim nii väike, kuigi lillesibul on mullas olnud kauem kui kuu aega?

2. Marta uba - pott koos seemnega oli pimedas kapis nagu katsejuhendis kirjas oli. Miks taim ei kasva, vaid hoopis seeme hallitab?


 3. Otto tulbisibul - Otto oli juba lootust kaotamas, sest arvas, et taim ei hakkagi kasvama. Miks kulus taimel nii palju aega, et end mullast välja ajada?


Kõikidele nendele küsimustele saame vastuse kui hakkame koostama uurimustööd!
Võtke järgmiseks tunniks kaasa mälupulgaga pildid või saatke mulle e-mailile ning katsejuhend, kus tulemused tabelis kirjas.

Lumist pühapäeva,
õpetaja Katri

Thursday, January 14, 2016

11. loodusringi tund

Alustasime uut veerandit ja poolaastat uue teemaga - EESTI METSLOOMAD.
Tunni alguses muljestasime vaheajast: käidi Rootsis ja Tartus, uisutamas ja SPA-s. Viibiti palju õueski - kelgutati ja uisutati. Lumerõõmu ja talvemõnusid saab veel kaua nautida! Koos läheme õue veebruaris kui uurime talilinde.
Tundi alustasime seekord mõistekaardi koostamisega teemal LOOMAD, et teada saada, kuhu kuuluvad metsloomad Eestis.






Metsloomad on imetajad ja nende keha katavad karvad. Nime on nad saanud selle järgi, et imetavad oma järglasi piimaga. Ka inimene on imetaja!
Metsloomad elavad vabalt metsas, otsivad endale toitu ja kaitsevad oma järglasti.

Enne ristsõna lahendamist, mängisime nuputamismängu "Kes loom ma olen?" Ühe lapse seljale oli kinnitatud pesulõksuga metslooma pilt, aga kes loom - seda ta ei tea! Ta hakkab mina-vormis küsima kas-küsimusi ning teised saavad vastata kas "ei" või "jah". See oli väga lõbus:)



Ristsõna lisan samuti blogisse, siis saavad loodusringist puudunud lapsed seda ka lahendada.


Tunni lõpuks mängisime veel  - seekord metslooma memoriini, kus metsloomast paari leides tuli seda looma paari lausega kirjeldada.






Järgmisel tunnil hakkame uurima ja filmima ORAVAT JA METSSIGA! Mitte elus loomi :)


Kohtumiseni,
õpetaja Katri

PS: jälgige blogi, teen nädala jooksul veel postitusi.

Thursday, January 7, 2016

Taanieli sibulake

Pildil on näha, kuidas Taanieli tulbisibulast hakkab vaikselt kasvama varreke :)
Ootame, vaatame ja loodame, et äkki saame näha kevadeks ka õiekest:)

Palun saatke teised ka, eriti ootaksin ubade pilte. Tean, et osadel on nad juba vääääga kõrged:)


Head algavat aastat!

Tere kallid sõbrad,

alanud on uus huvitav aasta ja meie loodusring muutub aina põnevamaks!
Kohtume juba nädala pärast ja hakkame uurima, millised LOOMAD elavad Eestimaa METSADES?
Võta kaasa ka A4 suuruses mapp, millest saab Sinu loodusmapp ja kuhu hakkad koguma materjale loomade kohta.

Tegin Sulle ka lihtsa mängu, et saaksid teada, milliste loomade elu me õppima hakkame :)



Õpetaja Katri