Mis sulle rebasest, metsseast ja mägrast meelde jäi?

15. loodusringi tund - PÕDER

Seekord rääkisime ja uurisime meie metsade suurima kasvuga looma - PÕTRA.

Põder on Eesti metsade kõige suurema kasvuga loom - 2-3 meetrit kõrge ja võib kaaluda 100-400 kilogrammi.
Isastel põtradel on sarved, emasloomadel mitte.

Iga aasta sügisel, pärast "kaklust" ehk pulmavõitlust emasloomade pärast kukuvad isasloomadel sarved maha.

Kevadel hakkavad aga kasvama juba uued sarved, mis on alguses pealt pehmed.

Meie saime katsuda ja tõsta ka põdrasarve ja imetasime selle üle kui raske see on ja milline koorem on põdral, kellel on neid peas kaks! 

Mängisime ikka ka: "Kes ma olen?" mängu ja "Loomahäälte paablit".

Jätsin ka esimest korda vabatahtliku koduse ülesande vaheajaks. Kuna järgmisel korral on meil teemaks hunt, siis lugesin ette ühe jutukese.

Lugu kahest hundist.

Üks vana indiaanlane õpetas lapselast: "Pane tähele, igas inimeses käib võitlus, mis sarnaneb kahe hundi võitlusega. Üks hunt sümboliseerib kurjust (kadedus, armukadedus, vale jne.), teine hunt sümboliseerib headust (rahu, armastust, lootust, truudust jne.)." Vanaisa sõnad avaldasid väikesele indiaanipoisile sügavat muljet ja ta jäi mõttesse ja küsis siis: "Aga vanaisa, kumb hint lõpuks võidab?" Vana indiaanlane naertas ja ütles: "Alati võidab see hunt, keda sa toidad."

Raudla, H & Raudla. R. (2008) Kuldsed lood. Tallinn. Kirjastus Ilo.

Kõik lapsed said endale töölehe (koostanud M. Kirbits), teistele saadan vanemate e-mailile. 

Proovige seda vaheajal täita: iga kord, kui teed midagi head, värvi ära hea hundi ümber oleva ruudu.

Iga kord, kui käitud halvasti, värvi ära halva hundi ümber oleva ringi.

Võta järgmisel loodusringi tunnil tööleht kaasa ja arutame koos, millist hunti sa vaheajal toitsid? :)

Lustakat vaheaega ja viibige palju õues!:)

Õpetaja Katri

14. loodusringi tund - METSSIGA

Selle tunni metsloomadeks, keda õppisime, olid AASTA LOOM 2015 ehk METSSIGA ja AASTA LOOM 2016 ehk MÄGER.

Metssea karvkate võib olla hallikaspruun kuni tumepruun. Ta on massiivne loom, koduseaga võrreldes on ta saledam ja kõrgemate jalgadega. Eriliseks teeb isaslooma ehk kuldi teravad kihvad. emasloomadel kihvasid ei ole.

Metssea põrsad on esimesed paar elukuud triibulised.

Oma pesa jaoks kannab ta kokku (kuuse)oksi ja teeb pehmemaks ja soojemaks samblaga. 

Talvel armastavad metssead elada karjades, et oleks parem koos toitu otsida.

Metssiga otsib toitu, tuhnides maapinda kärsaga. Pärast on järel maa, mida nimetatakse ka sigade songermaaks. Põllumeestele see üldse ei meeldi, sest kevadel armastavad metssead käia põllul nende kartuleid tuhnimas.

Derek rääkis, et ka tema vanavanemad on ehitanud põllule aeda ümber, et sead läbi ei pääseks.

Rääkisime natukene ka haigusest nimega seakatk, mis eesti metssigade ja kodusigade seas levis.

Ja loomulikult mängisime. 

Oleme teinud kõikidest õpitud loomadest ka väikesed tutvustavad lühifilmid. Need ilmuvad blogisse peagi ka.

13. loodusringi tund - REBANE

"Kaks kikkis kõrva, kaks säravat silma, neli hüppevalmis jalga, väike värin valges sabaotsas....
Rebane jahib põllul hiirt!"

Tunni alguses tuletasime meelde, mida õppisime eelmisel korral (orav ja pruunkaru) ja mängisime "Karu kallistuse" mängu.

Uus tund tõi meile uue teema, uue metslooma, keda õppida ja selleks oli reinuvader või kanavaras:)

Mesikäpp :)

Tegin sulle ristsõna, pruunkarust.

Neljapäeval teeme ka väikese nukufilmi nii karust (Derek) kui oravast (Laura Barcelona). Lugege läbi ja tuletage meelde: kus meeldib loomale elada, mida ta sööb ja milline ta välja näeb.

Lisaks uurime uut looma.
Ja muidugi mängime - sel korral mängu nimega "Karukallistus!".

 Kohtume neljapäeva hommikul, klassis 318 nagu ikka.

Õpetaja Katri