Sel tunnil jõudsime hobukastnist palju rääkida ja palju teha: meisterdasime, kleepisime, kirjutasime ja sõime! Nüüd kõigest lähemalt.
Esiteks fakte.
Hobukastan ei kasva Eestis looduslikult, vaid on siia sisse toodud. Kooli lähedal võib hobukastanit leida Politseipargis. Puu on umbes 30 meetrit kõrge ja võib elada 200-300 aasta vanuseks.
Hobukastanil on liitlehed, mis meenutavad oma kujult laialiaetud sõrmedega inimese kätt, ainult et käelaba puudub ja "sõrmed" on lehel palju laiemad ning lehti on kokku 7 (mitte 5 nagu inimesel sõrmi).
Hobukastani õisi võib näha maikuus, siis kui puu õitseb ja meenutab justkui küünaldega kaetud jõulupuud.
Sügisel saab puu alt korjada seemneid, mida meie nimetame kastanimunadeks. Aga ettevaatust! - muna ümbritsev kest ehk kupar on mürgine! Mitte kunagi ei tasu hambaid appi võtta, et seda avada.
Kastanimunadest sai iga lapse täna endale meisterdada siili või ämbliku või mõlemad. Lisaks tegi Laura kaelkirjaku ja Jaan tulnuka:)
Puuvihik sai samuti täiendust ühe lehega, mille õpetaja oli nädalaid tagasi korjanud ja kuivama pannud. Hetkel on palju puid juba lehtedest tühjad või on lehed kollaseks muutunud.
Huvitav on veel teada, kuidas on saanud puu endale nimeks just hobukastan. Kas on sellel midagi seost hobustega? Vastus on jah. Hobukastani vilju ehk kastanimune kasutati hobuste köha ravimisel ja selle järgi sai puu endale nime. Loomadega on see puu veel seotud. Nimelt armastab metssiga kastanimune süüa, samamoodi tammetõrusid.
Meie sõime täna ka. Prantsusmaalt toodud kastanikreemi, mis ei ole valmistatud hobukastanist, mis Eestis kasvab, vaid harilikust kastanist.
See oli erilise maitsega ja lapsed võis jagada kaheks: kas maitses nii väga, et oldi valmis terve purk nahka pistma või siis see välimus ja maitse peletas eemale, et ei proovitudki:) Ilmekalt kirjeldab seda maitsmist paar fotot...
Järgmisel nädalal proovime uusi vilju!
Õpetaja Katri
Esiteks fakte.
Hobukastan ei kasva Eestis looduslikult, vaid on siia sisse toodud. Kooli lähedal võib hobukastanit leida Politseipargis. Puu on umbes 30 meetrit kõrge ja võib elada 200-300 aasta vanuseks.
Hobukastanil on liitlehed, mis meenutavad oma kujult laialiaetud sõrmedega inimese kätt, ainult et käelaba puudub ja "sõrmed" on lehel palju laiemad ning lehti on kokku 7 (mitte 5 nagu inimesel sõrmi).
Hobukastani õisi võib näha maikuus, siis kui puu õitseb ja meenutab justkui küünaldega kaetud jõulupuud.
Sügisel saab puu alt korjada seemneid, mida meie nimetame kastanimunadeks. Aga ettevaatust! - muna ümbritsev kest ehk kupar on mürgine! Mitte kunagi ei tasu hambaid appi võtta, et seda avada.
Kastanimunadest sai iga lapse täna endale meisterdada siili või ämbliku või mõlemad. Lisaks tegi Laura kaelkirjaku ja Jaan tulnuka:)
Puuvihik sai samuti täiendust ühe lehega, mille õpetaja oli nädalaid tagasi korjanud ja kuivama pannud. Hetkel on palju puid juba lehtedest tühjad või on lehed kollaseks muutunud.
Meie sõime täna ka. Prantsusmaalt toodud kastanikreemi, mis ei ole valmistatud hobukastanist, mis Eestis kasvab, vaid harilikust kastanist.
See oli erilise maitsega ja lapsed võis jagada kaheks: kas maitses nii väga, et oldi valmis terve purk nahka pistma või siis see välimus ja maitse peletas eemale, et ei proovitudki:) Ilmekalt kirjeldab seda maitsmist paar fotot...
Järgmisel nädalal proovime uusi vilju!
Õpetaja Katri
No comments:
Post a Comment