I katsetund - "Roniv tint" ja "Või tegemine"

Meie esimene katsetund möödus väga lõbusalt!
Asusime kohe tunni rühmasid moodustama ja tegime esimese katse, milleks oli "Roniv tint".

Vajalikud vahendid: 
tühi plastnõu (soovitavalt jäätisenõu)

kuivatuspaber,
kirjaklambrid,
kleeplint,
erinevat värvi vildikad,
vett,
käärid,
jupp kitsamat nööri.





Töö käik oli selline:
1. Lõigata kuivatuspaberi ribadeks.

2. Tee iga riba peale eri värvi vildikaga täpp, pisut alumisest äärest kõrgemale. Kirjuta riba teise otsa hariliku pliiatsiga ja väikselt, mis värvi täpi tegid.

3. Pane nöör risti üle plasnõu ja kinnita kleeplindiga.

4. Vala nõu põhja veidikene vett - et nõu põhi oleks kaetud.

5. Voldi kõik ribad üle nööri nii, et riba ulatuks vette, aga täpp mitte. Kinnita klambriga.
6. Mis juhtub? Tint hakkab ronima!!

7. Oota 5 min - mis on juhtunud?

Paber imab vett. 

Kui see värvilise täpini jõuab, hakkab värvitint liikuma koos veega ülespoole.

Põhivärvideks on kollane, punane, roheline ja sinine. 

Saime katsega teada, et kõik teised värvid on segatud kokku põhivärvidest  ja nägime, millistest värvidest need koosnevad.

NÄITEKS
Pruun koosneb roosast, sinisest ja kollasest.
Lilla koosnev sinisest ja punasest.
Oranž koosneb kollasest ja punasest.

Lõbusast või tegemisest oota ära video:)

Ilusat nädalavahetust ja I adventi,
õpetaja Katri

I katsetund juba sel neljapäeval!

Seniks jagan teiega eelmise loodusringi tehtud videot, mis osales Keskkonnaameti loodusteemaliste videoklippide konkursil ja žürii valis meie video kümne parima hulka!:)




Aga MEIE katsed saavad olema sellised:

RONIV TINT
SUKELDUJA PUDELIS
Uurime ka, kuidas valmib VÕI :)

Kohtumiseni,

õpetaja Katri

OTSE-VIDEO: Kalakaamera

Jõeforellidel on käes aasta kõige tähtsam aeg - kudemisaeg.
RMK Põlula kalakasvatussse üles pandud kalakaamera pakub ainulaadset vaatepilti!

Link kaamerale: http://pontu.eenet.ee/player/kala.html

7. loodusringi tund

Täna oli kokkuvõtete ja kordamise tund puude teemal.
Täitsime Puuvihikut ja lõpetasime tegemata ülesanded ära.
Kodus jääb igale lapsele ülesandeks veel värvimine ja joonistamine kus vaja.

Hästi põnev oli tutvuda Marie ja Jaani kaasa võetud käbidega. Jaani käbid oli Põhja-Itaaliast ja Horvaatiast, Marie omad Portugalist. Väga uhked käbi, suurte soomustega - leidsime ka mõne seemne soomuste vahelt:)

Kordasime puude teemat mängides Kuldvillakut kolmes võistkonnas.
I ja II kohta jäid jagama võistkonnad kus olid: Marie K, Daaniel ja Jaan (team I) ja Laura Barcelona, Maria  ja Derek (team II).
Väärika III koha sai team II - Marie H, Marta, Kaspar ja Johanna.  VÄGA TUBLID! Väga hästi on kõik puudest meelde jäänud:)
Ainult üks meeldetuletus: metsis on lind, kes armastab süüa männiokkaid.

Lisan siia ka Kuldvillaku lingi, mis spetsiaalselt Teie jaoks tegin. Saate kodustega ka mängida.
https://jeopardylabs.com/play/21-kooli-loodusringi-kuldvillak-teemal-puud

Järgmiseks tunniks võta palun kaasa:
- 1,5 liitrine tühi, läbipaistev pudel korgiga (hea kui silt ka eemaldatud)
- üks pliiatsikork taskuklambriga (selline, mida kodus enam vaja ei ole)


Kohtumiseni, väikesed teadlased,
õpetaja Katri

VIDEO: lapsed metsas okaspuid uurimas

Vaadake kindlasti:)

Homse hommikuni,
õpetaja Katri

Mis me enne jõule veel teeme?

Kirjutan siia natukene meie plaanidest sel poolaastal:

19. november - Puuvihiku lõpetamine sügiseks, et kevadel jätkata.
Kordame ja mängime puude teema lõpetuseks Kuldvillakut:)

26. november  - I katsetund. Teeme terve tunni erinevaid lõbusaid katseid: kaasa võtta 1,5 liitrine läbipaistev plaspudel korgiga, 1 pliiatsikork taskuklambriga. Lisaks värvilised pliiatsid.

Lisaks Hullu Teadlase konverentsi jaoks on vaja hakata läbi viima vaatlusi. Iga laps saab koju kaasa seemne või lillesibula, natuke mulda ja plastist lilletopsi. Lisan ka vaatluslehe.

Hullu teadlase konverentsist saab lugeda siit:

http://www.muuseum.ut.ee/et/content/hullu-teadlase-ii-teaduskonverents-%E2%80%9Emuld-kui-kuld%E2%80%9C 

3. detsember - Uus kuu: Loomakuu sissejuhatus
10. detsember  - Loomakuu (hakkame uurima Eesti imetajaid)
17. detsember - Jõulutemaatika
18. detsember  - Muraste Looduskoolis õppeprogrammil "Valguse ootus". Kell 15:00 sõidame koolimaja juurest tellitud bussiga Murastesse ja kell 18:30 oleme tagasi. Tasuta. Klassijuhatajatega kooskõlastatud.

Puude mäng - osa 3 ristsõna

6. loodusringi tund - mänd ja kuusk

Kellel krobe kasukas?
Loomulikult mänd, sest männi puukoor on väga krobeline.


Mänd võib olla väga erineva kuuga: kasvab ta pikaks ja sihvakaks metsas, lagedal võib jääda madalamaks ja võra laiemaks. Vanus on 200-300 aastat, harva 400 aastat.
 



Okkad on igihaljad, püsivad ühel puuoksal 3-4 aastat, kuni 7 cm pikad ja kinnitunud kahe kaupa oksale. Hallikasrohelist värvi ja terava tipuga.


Hästi huvitav on see, et kui tavaliselt (lehtpuudel) valmivad puudel seemned 6 kuuga, siis männil kulub selleks 2 aastat. Esimesel aastal on käbid rohelised, teisel aastal pruunid.

Männipuit on väga väärtuslik: sellest ehitatakse maju ja tehakse mööblit.

Männiga on seotud paljud loomad.
Metsise üheks põhitoiduks on männiokkad.

Rähn toksib käbi seest seemneid välja.

Männi seemneid armastab süüa ka käbilind. Tema sädistavat laulu võib kuulda ka männi latvades.

Ilus roheline, jõuluks tuppa tuuakse? Selle küsimuse peale tõstsid kõik lapsed käe - loomulikult kuusk.

Kuuse ehk jõulupuu (rahvapärane nimi) vanus on harilikult 250 aastat.
Kuuse võra võib olla erinev: üksikult kasvavate kuuskede võra on laiem kui metsas sirguvatel puudel.

Nagu männi okkad on ka kuuseokkad igihaljad, aga tumerohelised ja püsivad puul 6-7 aastat. Erinevuseks on ka see, et kuuseokkad kinnituvad puuoksale üksikult, mitte kahekaupa nagu männil.

Kuuse käbid on alguses punased ja meenutavad küünlaid puude peal. Kasvades muutuvad käbid rohelisemaks, rippuvamaks ja raskemaks, hiljem ka pruuniks.

Kuusepuidul on hea kõla: sellest tehakse kandleid, viiuleid ja kitarre.



Seemneid on ühes käbis mitusada ja neid seemneid armastavad süüa rähnid ja oravad.
Kuusepuuga on seotud meie kõige väiksema linnuliigi, pöialpoisi elu. Tema tavaliselt ehitab ka oma pesa kuuseoksale.

Jõudsime lugeda ka puude aastarõngaid-okaspuudel on seda selge ja hea teha. Kui vanad olid need puud?:)

Muidugi me mängisime ja seekord toimus käbiviske võistlus kahe võistkonnaga: ühe nimeks oli Vorst ja teine Jõulukuusk. Väga napilt, ühe punktiga võitis võistkond Vorst!:) Nimed panid lapsed ise.

Järgmisel korral on viimane Puutund ja sellega paneme Puuvihiku talveunne, et siis kevade saabudes ta jälle üles äratada ja uusi puukesi tundma õppida:)

Õpetaja Katri

Hullu Teadlase konverents - osaleme

Hull Teadlane kutsub kõiki Eesti koolide 1.-3. klasside õpilasi osalema teaduskonverentsil „Muld kui kuld“. Konverentsil osalemiseks tuleb õpilastel nelja- kuni kuueliikmelistes rühmades kasvatada taimi, viia läbi vaatlusi, nende põhjal uurimistöö koostada ja see Hullule Teadlasele saata.



Lisainfot: http://www.muuseum.ut.ee/et/content/hullu-teadlase-ii-teaduskonverents-%E2%80%9Emuld-kui-kuld%E2%80%9C

Täpsemalt räägime neljapäeval, loodusringi tunnis. Võta ringi kaasa kindlasti puuvihik.

Õpetaja Katri

Mäng mäng, puude mäng - osa 2

Ideid nädalavahetuseks

Meie jõime eile pärnaõieteed, mis aitab väga hästi külmetushaiguste vastu.

Teetseremooniale kutsub nädalavahetusel Botaanikaaed Tallinnas, kus on võimalik tutvuda näitusega "Teetaimi laiast maailmast".
http://tallinnbotanicgarden.org/news/#news-list-item-16306

5. loodusringi tund - sarapuu ja pärn

Valged küünlad kevadkuul
okste küljes, püsti puul.
Sügisel on aga seal
õieküünla koha peal
pallid, millel kare keha,
millel varjus peidus pruun,
ilus, ümar, läikiv tuum.

Sellise mõistatusega alustasime tänast tundi ja Laura Barcelona tõstis küünlaid kuuldes kohe käe. Loomulikult on juttu HOBUKASTANIST, mis meenutab kevadel küünaldega ehitud jõulupuud.







Jõuludeks armastati korjata palju pähkleid SARAPUULT- Lõuna-Eestis öeldakse pähklipuu, Põhja-Eestis sarapuu. Pähklipuu tundub loogiline: saab ju puult maitsvaid, tervislikke pähkleid. Mida mõeldakse sõnaga "sara"? Sara tähendab piirdeaeda ja vanasti ehitati need just sarapuu puidust.

Sarapuu polegi tegelikult puu, vaid mitmetüveline kõrge põõsas nagu ka Dominic rõhutas.

Tunneme selle puu ära sügisel kergesti, sest sarapuu viljad on pähklid. Kuidas ära tunda seda puukest suvel? Sarapuu leht on suvel karvane, noored oksad samuti. Lehe kuju on ümar ja äär on saagjas ning lehel on terav tipp.

Pähkel on siis sarapuu vili ja meie armastame süüa sarapuu seemet.

See on tõeline maiuspala, aga võib põhjustada ka paljudele allergiaid - sellepärast me täna uurisime eelkõige vilja-maitsma seemet ei hakanud. Seemnest valmistatakse väga palju erinevaid maiustusi. Maitseb pähkel ka paljudele loomadele. Näiteks
orav

hiir

metssiga

ja lindudest pähklimänsak. Tema nokk on väga tugev, et toksida katki pähkli koor ja ära süüa selle sisu.

On ka üks paharet, kes võib sooja ja kuiva suve korral peaaegu kogu pähklisaagi hävitada ja selleks on pähklikärsakas.

Tema on mardikas, kellel on kärss, aga see ei meenuta väga kärssa, mis on koduseal või metsseal, vaid rohkem on see elevandi londi moodi. Väga tugev kärss, millega pähklikärsakas puurib pähkli koore sisse augu, muneb sinna muna ja järgmiseks kevadeks on sellest munast arenenud uus terve pähklikärsakas.
Sellel pildil on näha kuidas täiskasvanud pähklikärsakas on pähklist välja tulnud ja selleks pähkli sisse suure augu puurinud.

PÄRNA uurisime juba Politseipargis, sest seal kasvas seda puuliiki palju.

Pärn on väga vastupidav autode heitgaasidele, väga varjutaluv ja väga külmakindel. Kasvab kuni 30 m kõrguseks ja elab 300-400 aasta vanuseks (on teada ka 600 aasta vanuseid pärni),
Puud on lihtne ära tunda mitmet moodi:
- leht on armsa südaja kujuga ja saagja servaga
- kevadel kui pärn õitseb, sumiseb puu ümbrus 24 tundi ööpäevas mesilastest, kes õienektarit koguvad. Mesilane jätab pärnaõite pärast isegi magamata. Aga see on seda väärt - ühelt puult saab mesilane niipalju nektarit, et sellest saab valmistada lausa 10 suurt purki mett.

Pärnaõied on head ravimtaimed, millest saab teed valmistada. Kui sul on köha, siis on see üks parimaid ravimeid. Tähelepanelik tuleb olla, et neid korjaks saastumata kohast ja autoteedest kaugel paikades.

Meie ka jõime täna teed ja see maitses üldiselt kõigile.
Lisaks mängisime mängu "Aastaajad", mis kujunes väga lõbuseks.

Tahan tänada veel Ottot, kes vastas video küsimustele ja Martat, kes seda koos emaga teha üritas. Järgmisel korral vaatame videot koos.

Jälgige nädala jooksul ka meie loodusblogi, sest lisan teateid ja muud. Kirjutage ka ise kui looduses midagi erilist või tavalist märkate:=)

Õpetaja Katri

Üks aasta puu elust

Vaadates videot, proovi leida vastused küsimustele:

1. Mis aastaajal algas puu filmimine?

2. Mis juhtus puuga kevadel, suvel, sügisel, talvel?

3. Kas tundsid ära vähemalt ühe puuliigi, mida on fotograaf pildistanud?

Vastused kirjutage kommentaaridesse (vanemate abiga:).
Õpetaja Katri