Valged küünlad kevadkuul
okste küljes, püsti puul.
Sügisel on aga seal
õieküünla koha peal
pallid, millel kare keha,
millel varjus peidus pruun,
ilus, ümar, läikiv tuum.
Sellise mõistatusega alustasime tänast tundi ja Laura Barcelona tõstis küünlaid kuuldes kohe käe. Loomulikult on juttu HOBUKASTANIST, mis meenutab kevadel küünaldega ehitud jõulupuud.
Jõuludeks armastati korjata palju pähkleid SARAPUULT- Lõuna-Eestis öeldakse pähklipuu, Põhja-Eestis sarapuu. Pähklipuu tundub loogiline: saab ju puult maitsvaid, tervislikke pähkleid. Mida mõeldakse sõnaga "sara"? Sara tähendab piirdeaeda ja vanasti ehitati need just sarapuu puidust.
Sarapuu polegi tegelikult puu, vaid mitmetüveline kõrge põõsas nagu ka Dominic rõhutas.
Tunneme selle puu ära sügisel kergesti, sest sarapuu viljad on pähklid. Kuidas ära tunda seda puukest suvel? Sarapuu leht on suvel karvane, noored oksad samuti. Lehe kuju on ümar ja äär on saagjas ning lehel on terav tipp.
Pähkel on siis sarapuu vili ja meie armastame süüa sarapuu seemet.
See on tõeline maiuspala, aga võib põhjustada ka paljudele allergiaid - sellepärast me täna uurisime eelkõige vilja-maitsma seemet ei hakanud. Seemnest valmistatakse väga palju erinevaid maiustusi. Maitseb pähkel ka paljudele loomadele. Näiteks
orav
hiir
metssiga
ja lindudest pähklimänsak. Tema nokk on väga tugev, et toksida katki pähkli koor ja ära süüa selle sisu.
On ka üks paharet, kes võib sooja ja kuiva suve korral peaaegu kogu pähklisaagi hävitada ja selleks on pähklikärsakas.
Tema on mardikas, kellel on kärss, aga see ei meenuta väga kärssa, mis on koduseal või metsseal, vaid rohkem on see elevandi londi moodi. Väga tugev kärss, millega pähklikärsakas puurib pähkli koore sisse augu, muneb sinna muna ja järgmiseks kevadeks on sellest munast arenenud uus terve pähklikärsakas.
Sellel pildil on näha kuidas täiskasvanud pähklikärsakas on pähklist välja tulnud ja selleks pähkli sisse suure augu puurinud.
PÄRNA uurisime juba Politseipargis, sest seal kasvas seda puuliiki palju.
Pärn on väga vastupidav autode heitgaasidele, väga varjutaluv ja väga külmakindel. Kasvab kuni 30 m kõrguseks ja elab 300-400 aasta vanuseks (on teada ka 600 aasta vanuseid pärni),
Puud on lihtne ära tunda mitmet moodi:
- leht on armsa südaja kujuga ja saagja servaga
- kevadel kui pärn õitseb, sumiseb puu ümbrus 24 tundi ööpäevas mesilastest, kes õienektarit koguvad. Mesilane jätab pärnaõite pärast isegi magamata. Aga see on seda väärt - ühelt puult saab mesilane niipalju nektarit, et sellest saab valmistada lausa 10 suurt purki mett.
Pärnaõied on head ravimtaimed, millest saab teed valmistada. Kui sul on köha, siis on see üks parimaid ravimeid. Tähelepanelik tuleb olla, et neid korjaks saastumata kohast ja autoteedest kaugel paikades.
Meie ka jõime täna teed ja see maitses üldiselt kõigile.
Lisaks mängisime mängu "Aastaajad", mis kujunes väga lõbuseks.
Tahan tänada veel Ottot, kes vastas video küsimustele ja Martat, kes seda koos emaga teha üritas. Järgmisel korral vaatame videot koos.
Jälgige nädala jooksul ka meie loodusblogi, sest lisan teateid ja muud. Kirjutage ka ise kui looduses midagi erilist või tavalist märkate:=)
Õpetaja Katri
okste küljes, püsti puul.
Sügisel on aga seal
õieküünla koha peal
pallid, millel kare keha,
millel varjus peidus pruun,
ilus, ümar, läikiv tuum.
Sellise mõistatusega alustasime tänast tundi ja Laura Barcelona tõstis küünlaid kuuldes kohe käe. Loomulikult on juttu HOBUKASTANIST, mis meenutab kevadel küünaldega ehitud jõulupuud.
Jõuludeks armastati korjata palju pähkleid SARAPUULT- Lõuna-Eestis öeldakse pähklipuu, Põhja-Eestis sarapuu. Pähklipuu tundub loogiline: saab ju puult maitsvaid, tervislikke pähkleid. Mida mõeldakse sõnaga "sara"? Sara tähendab piirdeaeda ja vanasti ehitati need just sarapuu puidust.
Sarapuu polegi tegelikult puu, vaid mitmetüveline kõrge põõsas nagu ka Dominic rõhutas.
Tunneme selle puu ära sügisel kergesti, sest sarapuu viljad on pähklid. Kuidas ära tunda seda puukest suvel? Sarapuu leht on suvel karvane, noored oksad samuti. Lehe kuju on ümar ja äär on saagjas ning lehel on terav tipp.
Pähkel on siis sarapuu vili ja meie armastame süüa sarapuu seemet.
See on tõeline maiuspala, aga võib põhjustada ka paljudele allergiaid - sellepärast me täna uurisime eelkõige vilja-maitsma seemet ei hakanud. Seemnest valmistatakse väga palju erinevaid maiustusi. Maitseb pähkel ka paljudele loomadele. Näiteks
orav
hiir
metssiga
ja lindudest pähklimänsak. Tema nokk on väga tugev, et toksida katki pähkli koor ja ära süüa selle sisu.
On ka üks paharet, kes võib sooja ja kuiva suve korral peaaegu kogu pähklisaagi hävitada ja selleks on pähklikärsakas.
Tema on mardikas, kellel on kärss, aga see ei meenuta väga kärssa, mis on koduseal või metsseal, vaid rohkem on see elevandi londi moodi. Väga tugev kärss, millega pähklikärsakas puurib pähkli koore sisse augu, muneb sinna muna ja järgmiseks kevadeks on sellest munast arenenud uus terve pähklikärsakas.
Sellel pildil on näha kuidas täiskasvanud pähklikärsakas on pähklist välja tulnud ja selleks pähkli sisse suure augu puurinud.
PÄRNA uurisime juba Politseipargis, sest seal kasvas seda puuliiki palju.
Pärn on väga vastupidav autode heitgaasidele, väga varjutaluv ja väga külmakindel. Kasvab kuni 30 m kõrguseks ja elab 300-400 aasta vanuseks (on teada ka 600 aasta vanuseid pärni),
Puud on lihtne ära tunda mitmet moodi:
- leht on armsa südaja kujuga ja saagja servaga
- kevadel kui pärn õitseb, sumiseb puu ümbrus 24 tundi ööpäevas mesilastest, kes õienektarit koguvad. Mesilane jätab pärnaõite pärast isegi magamata. Aga see on seda väärt - ühelt puult saab mesilane niipalju nektarit, et sellest saab valmistada lausa 10 suurt purki mett.
Pärnaõied on head ravimtaimed, millest saab teed valmistada. Kui sul on köha, siis on see üks parimaid ravimeid. Tähelepanelik tuleb olla, et neid korjaks saastumata kohast ja autoteedest kaugel paikades.
Meie ka jõime täna teed ja see maitses üldiselt kõigile.
Lisaks mängisime mängu "Aastaajad", mis kujunes väga lõbuseks.
Tahan tänada veel Ottot, kes vastas video küsimustele ja Martat, kes seda koos emaga teha üritas. Järgmisel korral vaatame videot koos.
Jälgige nädala jooksul ka meie loodusblogi, sest lisan teateid ja muud. Kirjutage ka ise kui looduses midagi erilist või tavalist märkate:=)
Õpetaja Katri
No comments:
Post a Comment