Mäng: kevadlilled Eestimaal

http://www.purposegames.com/game/kevad-eestimaal-quiz


Kui homme hommikul ei saja, läheme parki, aga kohtume enne seda ruumis 320.
Palun kaasa võtta loodusmapp ja värvilised pliiatsid.

Homme näeme,
õpetaja Katri

Linnulaul

Lisan sulle kuulamiseks ja mõistatamiseks ühe kodulehe, kus kuuled erinevate lindude laulu.
Pead valima, millise linnu hääl see on.
Vaata ja mängi kindlasti ! KEVAD on saabunud, juhhei!
http://loto.era.ee/linnud/et/spring/2/

Mäng: TERE KEVAD - taimed ja seen osa 1

19. loodusringi tund

TERE KEVAD võiks olla seekordse tunni teemaks.

Olime klassis, muljetasime Loomaaias käigust ja rääkisime saabuvast kevadest. Jagasin kõikidele lastele ka uue Eesti Ornitoloogiaühindu teabelehe nimega Tiirutaja, kus saab lugega rasvatihastee kohta täpsemalt ja vaadata ilusaid pilte.

Põnev lugemine on ka leheküljel 9, kus kirjutatakse kireva välimusega linnuliigist nimega kaeluspapagoi ja seda linnuliiki on juba Eestiski märgatud!

Lisaks on ajakirjas veel nuputamist: lk. 11 üleval paremal. Tuleb välja uurida, mis lind on pildil. Loodusringis juba hõisati, et see on rähn... aga milline? Võite kodus nuputada või siis järgmises loodusringis koos kui võtan linnumääraja kaasa.


Loodusringi esimesel aastal osalema projektis nimega "Tere Kevad" http://tere.kevad.edu.ee/.
See toimub iga kevad ja selles projektis tuleb jälgida 36 Eesti tavalisema loomaliigi ja taimeliigi ilmumist loodusesse, seal hulgas 16 linnuliigi saabumisaeg üles märkida.
Lisaks sellele saab osaleda joonistuste, luule- ja fotokonkursil ning iga nädal viktoriini küsimustele vastata.

Kes soovib võib järgmiseks nädalaks joonistada või luuletada, aga kevade-teemaline võiks olla pilt, foto või luuletus.


Viktoriini küsimused on järgmised:
1. Kuidas hangib siil endale talvel toitu?
2. Kas lehis on okaspuu või lehtpuu?
3. Kalendikevad algas eelmisel pühapäeval, 20. märtsil. Mitu päeva kestab kevad?
Vastused võtke järgmisesse tundi kaasa.

Järgmises blogi postituses teen lihtsa mängu taime- ja loomaliikide kohta, mis TERE KEVAD projektis uurima hakkame.

18. loodusringi tund - Tallinna Loomaaias

Seekord käisime loodusringi lastega Tallinna Loomaias, saime osaleda õppeprogrammis "Loom ja tema elukeskkond".
Kõigepealt meid jaotati paaridesse ja anti tööleht täitmiseks ning siis asusime loomaaias ringi uudistama,
Esimene loom, kellega tutvusime oli Dalli lumelammas. Valge karvkate nagu lumi. Isasloomadel jämedad ja rasked sarved, mõeldud teiste isastega turniiride pidamiseks. Vasakul on emasloom - tema sarved on lühikesed ja väga teravad, mõeldud nii enda kui teiste karjaloomade kaitsmiseks.

Siin pildil on mägikits ja nende liider ja juht on kus kohas? Ikka teistest natuke kõrgemal, kuudi peal pikutamas, aga silmavaade selge ja terav. Kui midagi peaks juhtuma on tema see, kes annab teistele kitsedele (häda)ohust teada.

Lumeleopard Otto puuri juures me looma ennast ei näinud, sest tema on aktiivne liikuja öösel nagu enamik kaslasi. Küll oli meiega kogu aja kaasas meie asjalik ja tore loodusringi Otto:)

Edasi viis meie tee meid maismaa suurima imetaja juurde ja selleks on aafrika savanni elevant. Töölehel oli küsimus elevandi londi kohta  - milleks ta seda kasutab? Lapsed oskasid kamba peale kõik ära nimetada. Jaan teatas, et dužžiks - õige! Elevant jahutab end ja olles londi vett täis imenud pritsib enda keha veega märjaks, et end jahutada. Lonti kasutab ta loomulikult ka söömiseks ja joomiseks. Samuti kompimiseks ja enda kaitsmiseks.

Paksunahaliste majas, kus elevandid elavad, nägime erinevaid roomajaid, kääbus jõehobu, erinevaid hiiri ja suuri aafrika kannus-kilpkonni, kes kõik on noored isased ja valivad endale juhti. Nägime nende omavahelist kaklemist.

Viimaste loomade seas õnnestus näha sellise nimega kaslast nagu karakali. Türgi keeles tähendab karakal "musta kõrva" ja musta värvi kõrvad karakalil ongi. 

Kõike viimasena uurisime jääkarusid ja rääkisime sellest, kuidas peab ta vastu sellises meeletus külmas nagu põhjapoolus on. Lapsed pakkusid õigesti: tal on tihe karvkate ja taldade all on karvad. Lisaks on tal tume nahk ja lühikesed kõrvad. Jääkaru on väga tubli ujuja ka - see tuli paljudele üllatuseks.

Seejärel läksime keskkonnahariduskeskusesse, et mängida ja valmis mõelda enda rühma unistuste loomaaed!

Oli üks ääretult lõbus ja õpetlik hommikupoolik!

Leppisime kokku, et maikuus läheme kindlasti tagasi, aga siis oleme palju kauem kui seekord.

Kohtume neljapäeval ja kui on ilus hommik (ei saja ja pole tugevat tuult), läheme õue ja uurime, kas leiame kevade saabumise märke. Kes tahab, võib fotoaparaadi kaasa võtta.

Homseni,

õpetaja Katri

Kevadet oodates

Lubasin eelmisel nädalal, et jagan teiega, kuidas meie kodus kevade rohelust juba ootame ja ka maitseme :)

Kuigi Ülestõusmispühad (Lihavõtte pühad) on alles järgmisel nädalal, on just praegu paras aeg külvata mulda muru. Muru tärkab umbes nädalaga ja siis hakkab ta mühinal kasvama ja vajab varsti kääridega tagasihoidlikku pügamist. Meie külvasime oma muru poja Peetriga juba kaks nädalat tagasi ja oleme seda "muru-põõsast" juba kolm korda püganud. Ja kaunistanud - murust on saanud Peetri linnukeste heinamaa:)

Samal ajal panime kollasesse karpi mulda ning mulla sisse väikesed sibulad, mis hakkasid samuti väga kiiresti kasvama. Nüüd saame neid rohelisi sibula-pealseid süüa igapäevaselt ja need on väga vitamiini-rikkad.

Hetkel on kätte jõudnud meie toidulaua kõige vitamiinivaesem aeg. Idud on suurepäane vitamiinide ja muude kasulike ainete kompott, mida saame ise lihtsalt ja odavalt kasvatada, valik on külluslik!:) Pakikesed, mis on ühel pildil on idude pakid (ostetud Looduspere poest). Nendest seemnetest, mis pakkide sees, saabki ise kasvatada endale maitsvaid idusid- selleks ei ole vaja muud kui ühte tühja purki.

Võtan neljapäeval kaasa muruseemet ja väikseid kotikesi. Kes tahaks endale ka muru külvata, saab minult seemet. Samuti on mul üle sibulaid, võtan needki jagamiseks.

Teadaanne ka:)
Sel neljapäeval läheme Loomaaeda, kohtume kooli ees 8:55, koolikotid jätke garderoobi, kaasa sõidukaart ja telefon (kellel on). Võib ka midagi kerget suupistet võtta.

Järgmisel nädalal alustame "Tere Kevad" projektiga :)

17. loodusringi tund

Seekordne tund oli viimane metsloomade teemal. Kokku uurisime lähemalt sel aastal seitset metslooma: orav, pruunkaru, rebane, mäger, metssiga, põder ja hunt. Järgmisel aastal jätkame ja kindlasti tutvume lähemalt ka koduloomade ja -lindudega!

Teema lõpetamiseks mängisime mälumängu kolmes rühmas:
1. rühm nimega "Metsloomad" - kuhu kuulusid Laura-Barcelona, Kaspar, Marie H.

ja Maria
2. rühm kandis nime "Mäger" ja selles rühmas olid Derek, Jaan, Otto ja Taaniel.
3. rühma "Metsikud loomad" moodustasid Hendrik, Dominic, Laura Eliisabet ja Marie K.

Küsimusi oli kokku õpetajal vormistatud 14 ja enda arust tegin ma need üsna keerulised.
Mis aja selgus kohapeal? KÕIK rühmad oskasid peaaaegu KÕIKIDELE küsimustele vastata... Ma olin väga üllatunud... positiivselt loomulikult! :)

Mäng kulges väga kiiresti ja ladusalt, aga üks küsimus tekitas rühmades "Mäger" ja "Metsloomad" siiski segadust ja see küsimus oli järgmine: "Millise looma karvkate on suvel oranžikas ja talvel hallikas?" Selleks loomaks on loomulikult orav. Lisan siia ka ühe pildi orava karvatte muutusest. Vasakpoolne orav on talvise karvaga ja paremal istuv orav suvises karvkattes. Saba on pikk ja kohev mõlemal ajal:)
Foto on tehtud Stockholmi (Rootsi pealinn) loodusloo muuseumis kui seda ise külastasin. Soovitan kõigile!

Ja just seesama küsimus tõi võidu "Metsikutele loomadele" - juhhei! "Mäger" ja "Metsloomad" jäid II ja III kohta jagama.

Ringitunni lõpuks joonistasime igaüks enda lemmik metslooma.

See on Otto lemmik - mäger. 

16. loodusringi tund - HUNT

1 mehe jõud, 
9 mehe mõistus.
Kes see loomake küll olla võiks?

Õige vastus oleks sorusaba, kriimsilm, hallivatimees, metsakutsa, võsavillem, susi ehk HUNT.

Täienduseks mõistekaardile.

Hunti peetakse koera esivanemaks, aga hundil on laiem pea ja tugevam kere kui koeral, samuti teravamad ja tugevamad hambad. Kui koeras saba võib olla püsti või rõngas, siis hundi saba on alati sorus - sellepärast teda kutsutakse rahvapäraselt ka sorusabaks.

Isane hunt kaalub keskmiselt 30-50 kilo.
Suvel elavad emasloom ja isasloom koos, kasvatavad koos poegi. Pesa teevad nad mahakukkunud puu alla või mägra urgu või kaevavad ise.

Hundid on kiskjad, loomtoidulised, aga vitamiinide saamiseks võivad nad süüa ka rohttaimi ja marju. Kui nälg väga näpistab, siis kahjuks murravad hundid ka kariloomi (lambad).


Miks hundid uluvad? Arvatakse, et sel moel proovivad nad üksteisele midagi öelda või üksteist õpetada ja oma territooriumist teada anda.

Hunt on väga hea jooksja ja väga ettevaatlik ja tark loom. Teda kutsutakse ka metsasanitariks - murrab maha haigeid ja vigaseid loomi ning hoiab loomade arvu tasakaalus, et neid ei oleks liiga palju.

Lõpetuseks üks lustlik ja õpetlik lühivideo:

Looduring homme

Homme on meil plaanis uurida viimast metslooma sel aastal ja selleks on SUSI (kes see on?;).

Loodan, et olete kodus värvinud ruute ja ringe ning homme saame koos arutada, milline hunt sai teie üle võidu.

Taaniel räägib meile oma puhkusest soojal maal ja sellisest viljast nagu jackfruit. Kõlab põnevalt!

Räägime teie vaheajast, kevadest ja loodusringi tegemistest sellel rohelisel aastaajal!:)

Kohtumiseni,
õpetaja Katri