Seekord käisime loodusringi lastega Tallinna Loomaias, saime osaleda õppeprogrammis "Loom ja tema elukeskkond".
Kõigepealt meid jaotati paaridesse ja anti tööleht täitmiseks ning siis asusime loomaaias ringi uudistama,
Esimene loom, kellega tutvusime oli Dalli lumelammas. Valge karvkate nagu lumi. Isasloomadel jämedad ja rasked sarved, mõeldud teiste isastega turniiride pidamiseks. Vasakul on emasloom - tema sarved on lühikesed ja väga teravad, mõeldud nii enda kui teiste karjaloomade kaitsmiseks.
Siin pildil on mägikits ja nende liider ja juht on kus kohas? Ikka teistest natuke kõrgemal, kuudi peal pikutamas, aga silmavaade selge ja terav. Kui midagi peaks juhtuma on tema see, kes annab teistele kitsedele (häda)ohust teada.
Kõigepealt meid jaotati paaridesse ja anti tööleht täitmiseks ning siis asusime loomaaias ringi uudistama,
Esimene loom, kellega tutvusime oli Dalli lumelammas. Valge karvkate nagu lumi. Isasloomadel jämedad ja rasked sarved, mõeldud teiste isastega turniiride pidamiseks. Vasakul on emasloom - tema sarved on lühikesed ja väga teravad, mõeldud nii enda kui teiste karjaloomade kaitsmiseks.
Siin pildil on mägikits ja nende liider ja juht on kus kohas? Ikka teistest natuke kõrgemal, kuudi peal pikutamas, aga silmavaade selge ja terav. Kui midagi peaks juhtuma on tema see, kes annab teistele kitsedele (häda)ohust teada.
Lumeleopard Otto puuri juures me looma ennast ei näinud, sest tema on aktiivne liikuja öösel nagu enamik kaslasi. Küll oli meiega kogu aja kaasas meie asjalik ja tore loodusringi Otto:)
Edasi viis meie tee meid maismaa suurima imetaja juurde ja selleks on aafrika savanni elevant. Töölehel oli küsimus elevandi londi kohta - milleks ta seda kasutab? Lapsed oskasid kamba peale kõik ära nimetada. Jaan teatas, et dužžiks - õige! Elevant jahutab end ja olles londi vett täis imenud pritsib enda keha veega märjaks, et end jahutada. Lonti kasutab ta loomulikult ka söömiseks ja joomiseks. Samuti kompimiseks ja enda kaitsmiseks.
Paksunahaliste majas, kus elevandid elavad, nägime erinevaid roomajaid, kääbus jõehobu, erinevaid hiiri ja suuri aafrika kannus-kilpkonni, kes kõik on noored isased ja valivad endale juhti. Nägime nende omavahelist kaklemist.
Viimaste loomade seas õnnestus näha sellise nimega kaslast nagu karakali. Türgi keeles tähendab karakal "musta kõrva" ja musta värvi kõrvad karakalil ongi.
Kõike viimasena uurisime jääkarusid ja rääkisime sellest, kuidas peab ta vastu sellises meeletus külmas nagu põhjapoolus on. Lapsed pakkusid õigesti: tal on tihe karvkate ja taldade all on karvad. Lisaks on tal tume nahk ja lühikesed kõrvad. Jääkaru on väga tubli ujuja ka - see tuli paljudele üllatuseks.
Seejärel läksime keskkonnahariduskeskusesse, et mängida ja valmis mõelda enda rühma unistuste loomaaed!
Oli üks ääretult lõbus ja õpetlik hommikupoolik!
Leppisime kokku, et maikuus läheme kindlasti tagasi, aga siis oleme palju kauem kui seekord.
Kohtume neljapäeval ja kui on ilus hommik (ei saja ja pole tugevat tuult), läheme õue ja uurime, kas leiame kevade saabumise märke. Kes tahab, võib fotoaparaadi kaasa võtta.
Homseni,
õpetaja Katri
No comments:
Post a Comment