Sel reedel saab Loodusmuuseumit külastada tasuta.
Thursday, April 28, 2016
Tuesday, April 26, 2016
Sunday, April 24, 2016
21. loodusringi tund - Kadrioru pargis linnuvaatlusel
Seekordses ringitunnis läksime Kadrioru parki - linnuvaatlusele.
Binoklid kaela ja minek!
Aega oli meil vaid 45 minutit, sest tunnid algavad kell 11 ja hilineda me ei tohi. Olgugi, et aega oli vähe nägime me selle aja jooksul kokku 8 erinevat lindu!
RASVATIHANE - tunneb arvatavasti igaüks - kollane kõhualune ja väga lihtne ja ilus lauluviis, mis kõlab kui sitsikleit-sitsikleit. Väga kiire ja liikuv linnuke, keda võib kohata Eestis igal aastaajal. Laul: http://loodusheli.ee/ET/loomaliigid/linnud/taxonid=316&speciesid=417
KULDNOKK - see kuldset värvi nokaga lind on meie kevadekuulutujaa. Musta värvi sulestikuga on ta musträsta sarnane lind, aga kuldnoka sulestik on metalse läikega ja tal on kollasem nokk (musträsta nokk oranžikam). Kuldnokk oskab väga hästi järgi teha teiste lindude ja muude loodushääli (kana kaagutamist ja hobuse hirnumist), kuula tema laulu siit: http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/STUVUL2.htm
MUSTRÄSTAS - üleni musta värvi sulestik ja kollane nokk. Tema laul on kaunis ja kostab kaugele, aga "lauljat" ennast hästi näha eriti ei saa, sest ta on peidus kas puuvõras või põõsa sees. Maapinnal liigub hüpates ja lendab seal kriisates minema kui kedagi enda poole liikumas näeb. http://loodusheli.ee/ET/loomaliigid/linnud/taxonid=316&speciesid=399
HALLRÄSTAS - teda me nägime puu otsas, aga hallrästa tundsime eelkõige ära tema sulesti järgi, mis on väga kirju ja teda rahvapäraselt kutsutaksega kirjurästaks. Ta armastab väga teiste lindude seltskonda, aga kui keegi peaks tema pesa lähedale tulema, siis kaitseb ta seda rünnakuga - hoiatab ja lehvitab tiibu, aga võib ka "sissetungija" oma väljaheidetega üle koormata. Ka inimese kui vaja.
Laul on kädisev ja kärisev: http://loodusheli.ee/ET/loomaliigid/linnud/taxonid=316&speciesid=525
NAERUKAJAKAS - nagu nimigi ütleb, siis on temale iseloomulik tema hääl, mis meenutab naeru: http://loodusheli.ee/ET/loomaliigid/linnud/taxonid=326&speciesid=520
Välimust kirjeldades on tema pea tume pruunikas ja keha valge. Armastab vett ja meeldib elada järvede, jõgede ja mere ääres, kuhu ka pesa ehitab. Eriti varakevadel võib teda aina rohkem kohtata linnas, sest varakevadel pole veekogud veel sulanud.
KODUVARBALANE - jällegi - kõik vist teavad seda linnukest, aga tihti aetakse koduvarblane segamini põldvarblasega. Erinevused välimuses on need, et põldvarblane on natuke koduvarblasest suurem ja koduvarblase pealagi on hall, põldvarblasel pruunikas. Põldvarblase põsel on must laiguke, mida koduvarblasel pole. Meie kuulsime neid Kadrioru pargi põõsastes.
Kiire ja liikuv lind, kes teeb sellist lärmakat häält: http://loodusheli.ee/ET/loomaliigid/linnud/taxonid=316&speciesid=507
koduvarblane (ülemine pilt)
põldvarbalne (alumine pilt)
SINIKAELPART- varesest veidi suurem, prääksuv linnuke, keda kõik jälle tundsid.
Isaslind (kireva sulestikuga) tegi parajasti uinakut, emane lind puhastas end. Vaata emaslinnu sulgi - näed nendel meie lipu värve!
Prääksumist kuula siit: http://loodusheli.ee/ET/loomaliigid/linnud/taxonid=299&speciesid=401
KALAKAJAKAS - rändlind, kes armastab mere ääres pesitseda. Sinakas halli värvi ja mustade tiibade järgi, mille otsades on valget värgi. Nokk ja jalad on kollased. Nagu nimigi ütleb, toidub ta kaladest, aga sööb ka ussikesi, putukaid, konni, hiiri.
http://loodusheli.ee/ET/loomaliigid/linnud/taxonid=326&speciesid=559
Binoklid kaela ja minek!
Aega oli meil vaid 45 minutit, sest tunnid algavad kell 11 ja hilineda me ei tohi. Olgugi, et aega oli vähe nägime me selle aja jooksul kokku 8 erinevat lindu!
RASVATIHANE - tunneb arvatavasti igaüks - kollane kõhualune ja väga lihtne ja ilus lauluviis, mis kõlab kui sitsikleit-sitsikleit. Väga kiire ja liikuv linnuke, keda võib kohata Eestis igal aastaajal. Laul: http://loodusheli.ee/ET/loomaliigid/linnud/taxonid=316&speciesid=417
KULDNOKK - see kuldset värvi nokaga lind on meie kevadekuulutujaa. Musta värvi sulestikuga on ta musträsta sarnane lind, aga kuldnoka sulestik on metalse läikega ja tal on kollasem nokk (musträsta nokk oranžikam). Kuldnokk oskab väga hästi järgi teha teiste lindude ja muude loodushääli (kana kaagutamist ja hobuse hirnumist), kuula tema laulu siit: http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/STUVUL2.htm
MUSTRÄSTAS - üleni musta värvi sulestik ja kollane nokk. Tema laul on kaunis ja kostab kaugele, aga "lauljat" ennast hästi näha eriti ei saa, sest ta on peidus kas puuvõras või põõsa sees. Maapinnal liigub hüpates ja lendab seal kriisates minema kui kedagi enda poole liikumas näeb. http://loodusheli.ee/ET/loomaliigid/linnud/taxonid=316&speciesid=399
HALLRÄSTAS - teda me nägime puu otsas, aga hallrästa tundsime eelkõige ära tema sulesti järgi, mis on väga kirju ja teda rahvapäraselt kutsutaksega kirjurästaks. Ta armastab väga teiste lindude seltskonda, aga kui keegi peaks tema pesa lähedale tulema, siis kaitseb ta seda rünnakuga - hoiatab ja lehvitab tiibu, aga võib ka "sissetungija" oma väljaheidetega üle koormata. Ka inimese kui vaja.
Laul on kädisev ja kärisev: http://loodusheli.ee/ET/loomaliigid/linnud/taxonid=316&speciesid=525
NAERUKAJAKAS - nagu nimigi ütleb, siis on temale iseloomulik tema hääl, mis meenutab naeru: http://loodusheli.ee/ET/loomaliigid/linnud/taxonid=326&speciesid=520
Välimust kirjeldades on tema pea tume pruunikas ja keha valge. Armastab vett ja meeldib elada järvede, jõgede ja mere ääres, kuhu ka pesa ehitab. Eriti varakevadel võib teda aina rohkem kohtata linnas, sest varakevadel pole veekogud veel sulanud.
KODUVARBALANE - jällegi - kõik vist teavad seda linnukest, aga tihti aetakse koduvarblane segamini põldvarblasega. Erinevused välimuses on need, et põldvarblane on natuke koduvarblasest suurem ja koduvarblase pealagi on hall, põldvarblasel pruunikas. Põldvarblase põsel on must laiguke, mida koduvarblasel pole. Meie kuulsime neid Kadrioru pargi põõsastes.
Kiire ja liikuv lind, kes teeb sellist lärmakat häält: http://loodusheli.ee/ET/loomaliigid/linnud/taxonid=316&speciesid=507
põldvarbalne (alumine pilt)
SINIKAELPART- varesest veidi suurem, prääksuv linnuke, keda kõik jälle tundsid.
Isaslind (kireva sulestikuga) tegi parajasti uinakut, emane lind puhastas end. Vaata emaslinnu sulgi - näed nendel meie lipu värve!
Prääksumist kuula siit: http://loodusheli.ee/ET/loomaliigid/linnud/taxonid=299&speciesid=401
KALAKAJAKAS - rändlind, kes armastab mere ääres pesitseda. Sinakas halli värvi ja mustade tiibade järgi, mille otsades on valget värgi. Nokk ja jalad on kollased. Nagu nimigi ütleb, toidub ta kaladest, aga sööb ka ussikesi, putukaid, konni, hiiri.
http://loodusheli.ee/ET/loomaliigid/linnud/taxonid=326&speciesid=559
Pargis veedetud aeg läks kiiresti. Kahjuks kõik binoklid ei näidanud väga teravalt, aga saime sellest hoolimata vaatlust teha, sest enamik linde olid meile lähedal.
Edaspidi veedamegi palju aega kevadises linnas, mis ärkab ja muutub iga nädalaga.
Parim viis loodust õppida on viibida palju looduses!
20. loodusringi tund
Meie loodusringi blogi on olnud natukene kevadises unes, aga loodusring on toimunud igal nädalal väga asjalikult :) Põhiliselt oleme tutvunud kevade saabumise märkidega: jälginud nii kevadlillede tärkamist kui rändlindude saabumist.
Mida taim kasvamiseks vajab?
Uurisime seda järgmise animatsiooni alusel.
http://www2.bgfl.org/bgfl2/custom/resources_ftp/client_ftp/ks2/science/plants_pt2/growth.htm
Taimeke vajab kasvuks valgust (päikeselt) ja niiskust (vett). Kui on valgust, on ka soojust.
Kui aga taim saab palju valgust, aga vett üldse, siis ta võib küll idanema hakata, aga kuivab peagi. Kui taim saab ainult vett ja valgust mitte, närbub ta peagi.
Valguse, soojuse ja niiskusega kasvab ja areneb taim hästi, vee abil saab taim juurte kaudu kätte mullast oma "söögi" - vajalikud toitained.
Kevadlilled
LUMIKELLUKE - väga varajane aias kasvav kevadlilleke, külmakindel - ei karda lund ja miinuskraade. Teda võib leida juba siis kui kerge lumevaip veel maapinda katab. Sibullill, kellel kenad valged õied.
PAISELEHT - kasvab teeservades ja metsaservades ning põlluäärtes. Põnev on teada seda, et paiseleht õitseb varakevadel, enne kui taime lehed maa sees on tärganud. Paiselehte kasutatakse ka ravimtaimena - tema lehtedest tehakse teed kui on köha või nohu (hingamisteede haigused).
paiselehe leht (meenutab hobuse kabja kuju)
SINILILL - seda kaunist siniste õitega lillekest tunneb vist iga laps. Õisi võib leida ka lillasid, roosasid ja valgeid. Õitseb metsas või metsaservades kui puud veel lehtedes ei ole - siis on nendel kasvamiseks rohkem valgust. Huvitav on teada seda, et sinilille seemneid kannavad laiali peamiselt sipelgad, kes kasutavad söögiks seemnete küljes olevat osa, mis on mahlane ja õlirikas, aga seemet nad ei kahjusta ja nii sinilille seeme levibki!
MÄRTSIKELLUKE - koos lumikellukesega üks esimesi aedades kasvav sibullilli, kes õiteb märtsikuus-aprillikuus. Armastab päikese käes kasvada. Ilus valge kelluka kujuline õis.
VÕILILL - seda taime peetakse umbrohuks, aga võilill on kasulik, kuldkollase õiega meetaim, keda mesilased armastavad. Võilille saab tarvitada ka söögiks - tema noortest lehtedest saab teha salateid ja suppe - kibedat maitset pole tunda. Kibedat maitset annan taimele valge piimmahl, mida vart maitstes tunda on, ent mürgine mahl ei ole.
Võilillest on kirjutatud ka üks lõbus laul:
ÜLANE - meie metsades võib leida valget õiega ülast (võsaülane) ja kollase õiega ülast (kollane ülane). Armastab palju valgust ja õitseb aprillikuus ja mais. Tekitab metsa alla "ülase muru", sest armastab kasvada murusate kogumitena :) Ülane on mürgine taim. Kui teda korjata, siis tuleks pärast käed puhtaks pesta. Kui ülaseid kuivatada, siis mürgisus kaob ja neid kasutatakse ravimtaimena - näiteks külmetushaiguste vastu.
Mida taim kasvamiseks vajab?
Uurisime seda järgmise animatsiooni alusel.
http://www2.bgfl.org/bgfl2/custom/resources_ftp/client_ftp/ks2/science/plants_pt2/growth.htm
Taimeke vajab kasvuks valgust (päikeselt) ja niiskust (vett). Kui on valgust, on ka soojust.
Kui aga taim saab palju valgust, aga vett üldse, siis ta võib küll idanema hakata, aga kuivab peagi. Kui taim saab ainult vett ja valgust mitte, närbub ta peagi.
Valguse, soojuse ja niiskusega kasvab ja areneb taim hästi, vee abil saab taim juurte kaudu kätte mullast oma "söögi" - vajalikud toitained.
Kevadlilled
LUMIKELLUKE - väga varajane aias kasvav kevadlilleke, külmakindel - ei karda lund ja miinuskraade. Teda võib leida juba siis kui kerge lumevaip veel maapinda katab. Sibullill, kellel kenad valged õied.
PAISELEHT - kasvab teeservades ja metsaservades ning põlluäärtes. Põnev on teada seda, et paiseleht õitseb varakevadel, enne kui taime lehed maa sees on tärganud. Paiselehte kasutatakse ka ravimtaimena - tema lehtedest tehakse teed kui on köha või nohu (hingamisteede haigused).
paiselehe leht (meenutab hobuse kabja kuju)
MÄRTSIKELLUKE - koos lumikellukesega üks esimesi aedades kasvav sibullilli, kes õiteb märtsikuus-aprillikuus. Armastab päikese käes kasvada. Ilus valge kelluka kujuline õis.
VÕILILL - seda taime peetakse umbrohuks, aga võilill on kasulik, kuldkollase õiega meetaim, keda mesilased armastavad. Võilille saab tarvitada ka söögiks - tema noortest lehtedest saab teha salateid ja suppe - kibedat maitset pole tunda. Kibedat maitset annan taimele valge piimmahl, mida vart maitstes tunda on, ent mürgine mahl ei ole.
Võilillest on kirjutatud ka üks lõbus laul:
ÜLANE - meie metsades võib leida valget õiega ülast (võsaülane) ja kollase õiega ülast (kollane ülane). Armastab palju valgust ja õitseb aprillikuus ja mais. Tekitab metsa alla "ülase muru", sest armastab kasvada murusate kogumitena :) Ülane on mürgine taim. Kui teda korjata, siis tuleks pärast käed puhtaks pesta. Kui ülaseid kuivatada, siis mürgisus kaob ja neid kasutatakse ravimtaimena - näiteks külmetushaiguste vastu.
Subscribe to:
Posts (Atom)