Ideid nädalavahetuseks

Sel reedel saab Loodusmuuseumit külastada tasuta.

Mäng "Linnud, keda kohtasime Kadrioru pargis"

21. loodusringi tund - Kadrioru pargis linnuvaatlusel

Seekordses ringitunnis läksime Kadrioru parki - linnuvaatlusele.
Binoklid kaela ja minek!

Aega oli meil vaid 45 minutit, sest tunnid algavad kell 11 ja hilineda me ei tohi. Olgugi, et aega oli vähe nägime me selle aja jooksul kokku 8 erinevat lindu!

RASVATIHANE - tunneb arvatavasti igaüks - kollane kõhualune ja väga lihtne ja ilus lauluviis, mis kõlab kui sitsikleit-sitsikleit. Väga kiire ja liikuv linnuke, keda võib kohata Eestis igal aastaajal.  Laul: http://loodusheli.ee/ET/loomaliigid/linnud/taxonid=316&speciesid=417



KULDNOKK -  see kuldset värvi nokaga lind on meie kevadekuulutujaa. Musta värvi sulestikuga on ta musträsta sarnane lind, aga kuldnoka sulestik on metalse läikega ja tal on kollasem nokk (musträsta nokk oranžikam). Kuldnokk oskab väga hästi järgi teha teiste lindude ja muude loodushääli (kana kaagutamist ja hobuse hirnumist), kuula tema laulu siit: http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/STUVUL2.htm

MUSTRÄSTAS - üleni musta värvi sulestik ja kollane nokk. Tema laul on kaunis ja kostab kaugele, aga "lauljat" ennast hästi näha eriti ei saa, sest ta on peidus kas puuvõras või põõsa sees. Maapinnal liigub hüpates ja lendab seal kriisates minema kui kedagi enda poole liikumas näeb. http://loodusheli.ee/ET/loomaliigid/linnud/taxonid=316&speciesid=399

HALLRÄSTAS  - teda me nägime puu otsas, aga hallrästa tundsime eelkõige ära tema sulesti järgi, mis on väga kirju ja teda rahvapäraselt kutsutaksega kirjurästaks. Ta armastab väga teiste lindude seltskonda, aga kui keegi peaks tema pesa lähedale tulema, siis kaitseb ta seda rünnakuga - hoiatab ja lehvitab tiibu, aga võib ka "sissetungija" oma väljaheidetega üle koormata. Ka inimese kui vaja.
Laul on kädisev ja kärisev: http://loodusheli.ee/ET/loomaliigid/linnud/taxonid=316&speciesid=525

NAERUKAJAKAS - nagu nimigi ütleb, siis on temale iseloomulik tema hääl, mis meenutab naeru: http://loodusheli.ee/ET/loomaliigid/linnud/taxonid=326&speciesid=520
Välimust kirjeldades on tema pea tume pruunikas ja keha valge. Armastab vett ja meeldib elada järvede, jõgede ja mere ääres, kuhu ka pesa ehitab. Eriti varakevadel võib teda aina rohkem kohtata linnas, sest varakevadel pole veekogud veel sulanud.

KODUVARBALANE - jällegi - kõik vist teavad seda linnukest, aga tihti aetakse koduvarblane segamini põldvarblasega. Erinevused välimuses on need, et põldvarblane on natuke koduvarblasest suurem ja koduvarblase pealagi on hall, põldvarblasel pruunikas. Põldvarblase põsel on must laiguke, mida koduvarblasel pole. Meie kuulsime neid Kadrioru pargi põõsastes.
Kiire ja liikuv lind, kes teeb sellist lärmakat häält: http://loodusheli.ee/ET/loomaliigid/linnud/taxonid=316&speciesid=507

koduvarblane (ülemine pilt)

põldvarbalne (alumine pilt)

SINIKAELPART- varesest veidi suurem, prääksuv linnuke, keda kõik jälle tundsid.
Isaslind (kireva sulestikuga) tegi parajasti uinakut, emane lind puhastas end. Vaata emaslinnu sulgi - näed nendel meie lipu värve!
Prääksumist kuula siit: http://loodusheli.ee/ET/loomaliigid/linnud/taxonid=299&speciesid=401

KALAKAJAKAS - rändlind, kes armastab mere ääres pesitseda. Sinakas halli värvi ja mustade tiibade järgi, mille otsades on valget värgi. Nokk ja jalad on kollased. Nagu nimigi ütleb, toidub ta kaladest, aga sööb ka ussikesi, putukaid, konni, hiiri.
http://loodusheli.ee/ET/loomaliigid/linnud/taxonid=326&speciesid=559

Pargis veedetud aeg läks kiiresti. Kahjuks kõik binoklid ei näidanud väga teravalt, aga saime sellest hoolimata vaatlust teha, sest enamik linde olid meile lähedal.

Edaspidi veedamegi palju aega kevadises linnas, mis ärkab ja muutub iga nädalaga.

Parim viis loodust õppida on viibida palju looduses! 

20. loodusringi tund

Meie loodusringi blogi on olnud natukene kevadises unes, aga loodusring on toimunud igal nädalal väga asjalikult :) Põhiliselt oleme tutvunud kevade saabumise märkidega: jälginud nii kevadlillede tärkamist kui rändlindude saabumist.

Mida taim kasvamiseks vajab?
Uurisime seda järgmise animatsiooni alusel.
http://www2.bgfl.org/bgfl2/custom/resources_ftp/client_ftp/ks2/science/plants_pt2/growth.htm

Taimeke vajab kasvuks valgust (päikeselt) ja niiskust (vett). Kui on valgust, on ka soojust.
Kui aga taim saab palju valgust, aga vett üldse, siis ta võib küll idanema hakata, aga kuivab peagi. Kui taim saab ainult vett ja valgust mitte, närbub ta peagi.
Valguse, soojuse ja niiskusega kasvab ja areneb taim hästi, vee abil saab taim juurte kaudu kätte mullast oma "söögi" - vajalikud toitained.


Kevadlilled

LUMIKELLUKE - väga varajane aias kasvav kevadlilleke, külmakindel - ei karda lund ja miinuskraade. Teda võib leida juba siis kui kerge lumevaip veel maapinda katab. Sibullill, kellel kenad valged õied.

PAISELEHT - kasvab teeservades ja metsaservades ning põlluäärtes. Põnev on teada seda, et paiseleht õitseb varakevadel, enne kui taime lehed maa sees on tärganud. Paiselehte kasutatakse ka ravimtaimena -  tema lehtedest tehakse teed kui on köha või nohu (hingamisteede haigused).

 paiselehe leht (meenutab hobuse kabja kuju)

SINILILL - seda kaunist siniste õitega lillekest tunneb vist iga laps. Õisi võib leida ka lillasid, roosasid ja valgeid. Õitseb metsas või metsaservades kui puud veel lehtedes ei ole - siis on nendel kasvamiseks rohkem valgust. Huvitav on teada seda, et sinilille seemneid kannavad laiali peamiselt sipelgad, kes kasutavad söögiks seemnete küljes olevat osa, mis on mahlane ja õlirikas, aga seemet nad ei kahjusta ja nii sinilille seeme levibki!

MÄRTSIKELLUKE - koos lumikellukesega üks esimesi aedades kasvav sibullilli, kes õiteb märtsikuus-aprillikuus. Armastab päikese käes kasvada. Ilus valge kelluka kujuline õis.

VÕILILL - seda taime peetakse umbrohuks, aga võilill on kasulik, kuldkollase õiega meetaim, keda mesilased armastavad. Võilille saab tarvitada ka söögiks - tema noortest lehtedest saab teha salateid ja suppe - kibedat maitset pole tunda. Kibedat maitset annan taimele valge piimmahl, mida vart maitstes tunda on, ent mürgine mahl ei ole.
Võilillest on kirjutatud ka üks lõbus laul:
 

ÜLANE - meie metsades võib leida valget õiega ülast (võsaülane) ja kollase õiega ülast (kollane ülane). Armastab palju valgust ja õitseb aprillikuus ja mais. Tekitab metsa alla "ülase muru", sest armastab kasvada murusate kogumitena :) Ülane on mürgine taim. Kui teda korjata, siis tuleks pärast käed puhtaks pesta. Kui ülaseid kuivatada, siis mürgisus kaob ja neid kasutatakse ravimtaimena - näiteks külmetushaiguste vastu.

Mäng: kevadlilled Eestimaal

http://www.purposegames.com/game/kevad-eestimaal-quiz


Kui homme hommikul ei saja, läheme parki, aga kohtume enne seda ruumis 320.
Palun kaasa võtta loodusmapp ja värvilised pliiatsid.

Homme näeme,
õpetaja Katri

Linnulaul

Lisan sulle kuulamiseks ja mõistatamiseks ühe kodulehe, kus kuuled erinevate lindude laulu.
Pead valima, millise linnu hääl see on.
Vaata ja mängi kindlasti ! KEVAD on saabunud, juhhei!
http://loto.era.ee/linnud/et/spring/2/

Mäng: TERE KEVAD - taimed ja seen osa 1

19. loodusringi tund

TERE KEVAD võiks olla seekordse tunni teemaks.

Olime klassis, muljetasime Loomaaias käigust ja rääkisime saabuvast kevadest. Jagasin kõikidele lastele ka uue Eesti Ornitoloogiaühindu teabelehe nimega Tiirutaja, kus saab lugega rasvatihastee kohta täpsemalt ja vaadata ilusaid pilte.

Põnev lugemine on ka leheküljel 9, kus kirjutatakse kireva välimusega linnuliigist nimega kaeluspapagoi ja seda linnuliiki on juba Eestiski märgatud!

Lisaks on ajakirjas veel nuputamist: lk. 11 üleval paremal. Tuleb välja uurida, mis lind on pildil. Loodusringis juba hõisati, et see on rähn... aga milline? Võite kodus nuputada või siis järgmises loodusringis koos kui võtan linnumääraja kaasa.


Loodusringi esimesel aastal osalema projektis nimega "Tere Kevad" http://tere.kevad.edu.ee/.
See toimub iga kevad ja selles projektis tuleb jälgida 36 Eesti tavalisema loomaliigi ja taimeliigi ilmumist loodusesse, seal hulgas 16 linnuliigi saabumisaeg üles märkida.
Lisaks sellele saab osaleda joonistuste, luule- ja fotokonkursil ning iga nädal viktoriini küsimustele vastata.

Kes soovib võib järgmiseks nädalaks joonistada või luuletada, aga kevade-teemaline võiks olla pilt, foto või luuletus.


Viktoriini küsimused on järgmised:
1. Kuidas hangib siil endale talvel toitu?
2. Kas lehis on okaspuu või lehtpuu?
3. Kalendikevad algas eelmisel pühapäeval, 20. märtsil. Mitu päeva kestab kevad?
Vastused võtke järgmisesse tundi kaasa.

Järgmises blogi postituses teen lihtsa mängu taime- ja loomaliikide kohta, mis TERE KEVAD projektis uurima hakkame.

18. loodusringi tund - Tallinna Loomaaias

Seekord käisime loodusringi lastega Tallinna Loomaias, saime osaleda õppeprogrammis "Loom ja tema elukeskkond".
Kõigepealt meid jaotati paaridesse ja anti tööleht täitmiseks ning siis asusime loomaaias ringi uudistama,
Esimene loom, kellega tutvusime oli Dalli lumelammas. Valge karvkate nagu lumi. Isasloomadel jämedad ja rasked sarved, mõeldud teiste isastega turniiride pidamiseks. Vasakul on emasloom - tema sarved on lühikesed ja väga teravad, mõeldud nii enda kui teiste karjaloomade kaitsmiseks.

Siin pildil on mägikits ja nende liider ja juht on kus kohas? Ikka teistest natuke kõrgemal, kuudi peal pikutamas, aga silmavaade selge ja terav. Kui midagi peaks juhtuma on tema see, kes annab teistele kitsedele (häda)ohust teada.

Lumeleopard Otto puuri juures me looma ennast ei näinud, sest tema on aktiivne liikuja öösel nagu enamik kaslasi. Küll oli meiega kogu aja kaasas meie asjalik ja tore loodusringi Otto:)

Edasi viis meie tee meid maismaa suurima imetaja juurde ja selleks on aafrika savanni elevant. Töölehel oli küsimus elevandi londi kohta  - milleks ta seda kasutab? Lapsed oskasid kamba peale kõik ära nimetada. Jaan teatas, et dužžiks - õige! Elevant jahutab end ja olles londi vett täis imenud pritsib enda keha veega märjaks, et end jahutada. Lonti kasutab ta loomulikult ka söömiseks ja joomiseks. Samuti kompimiseks ja enda kaitsmiseks.

Paksunahaliste majas, kus elevandid elavad, nägime erinevaid roomajaid, kääbus jõehobu, erinevaid hiiri ja suuri aafrika kannus-kilpkonni, kes kõik on noored isased ja valivad endale juhti. Nägime nende omavahelist kaklemist.

Viimaste loomade seas õnnestus näha sellise nimega kaslast nagu karakali. Türgi keeles tähendab karakal "musta kõrva" ja musta värvi kõrvad karakalil ongi. 

Kõike viimasena uurisime jääkarusid ja rääkisime sellest, kuidas peab ta vastu sellises meeletus külmas nagu põhjapoolus on. Lapsed pakkusid õigesti: tal on tihe karvkate ja taldade all on karvad. Lisaks on tal tume nahk ja lühikesed kõrvad. Jääkaru on väga tubli ujuja ka - see tuli paljudele üllatuseks.

Seejärel läksime keskkonnahariduskeskusesse, et mängida ja valmis mõelda enda rühma unistuste loomaaed!

Oli üks ääretult lõbus ja õpetlik hommikupoolik!

Leppisime kokku, et maikuus läheme kindlasti tagasi, aga siis oleme palju kauem kui seekord.

Kohtume neljapäeval ja kui on ilus hommik (ei saja ja pole tugevat tuult), läheme õue ja uurime, kas leiame kevade saabumise märke. Kes tahab, võib fotoaparaadi kaasa võtta.

Homseni,

õpetaja Katri

Kevadet oodates

Lubasin eelmisel nädalal, et jagan teiega, kuidas meie kodus kevade rohelust juba ootame ja ka maitseme :)

Kuigi Ülestõusmispühad (Lihavõtte pühad) on alles järgmisel nädalal, on just praegu paras aeg külvata mulda muru. Muru tärkab umbes nädalaga ja siis hakkab ta mühinal kasvama ja vajab varsti kääridega tagasihoidlikku pügamist. Meie külvasime oma muru poja Peetriga juba kaks nädalat tagasi ja oleme seda "muru-põõsast" juba kolm korda püganud. Ja kaunistanud - murust on saanud Peetri linnukeste heinamaa:)

Samal ajal panime kollasesse karpi mulda ning mulla sisse väikesed sibulad, mis hakkasid samuti väga kiiresti kasvama. Nüüd saame neid rohelisi sibula-pealseid süüa igapäevaselt ja need on väga vitamiini-rikkad.

Hetkel on kätte jõudnud meie toidulaua kõige vitamiinivaesem aeg. Idud on suurepäane vitamiinide ja muude kasulike ainete kompott, mida saame ise lihtsalt ja odavalt kasvatada, valik on külluslik!:) Pakikesed, mis on ühel pildil on idude pakid (ostetud Looduspere poest). Nendest seemnetest, mis pakkide sees, saabki ise kasvatada endale maitsvaid idusid- selleks ei ole vaja muud kui ühte tühja purki.

Võtan neljapäeval kaasa muruseemet ja väikseid kotikesi. Kes tahaks endale ka muru külvata, saab minult seemet. Samuti on mul üle sibulaid, võtan needki jagamiseks.

Teadaanne ka:)
Sel neljapäeval läheme Loomaaeda, kohtume kooli ees 8:55, koolikotid jätke garderoobi, kaasa sõidukaart ja telefon (kellel on). Võib ka midagi kerget suupistet võtta.

Järgmisel nädalal alustame "Tere Kevad" projektiga :)

17. loodusringi tund

Seekordne tund oli viimane metsloomade teemal. Kokku uurisime lähemalt sel aastal seitset metslooma: orav, pruunkaru, rebane, mäger, metssiga, põder ja hunt. Järgmisel aastal jätkame ja kindlasti tutvume lähemalt ka koduloomade ja -lindudega!

Teema lõpetamiseks mängisime mälumängu kolmes rühmas:
1. rühm nimega "Metsloomad" - kuhu kuulusid Laura-Barcelona, Kaspar, Marie H.

ja Maria
2. rühm kandis nime "Mäger" ja selles rühmas olid Derek, Jaan, Otto ja Taaniel.
3. rühma "Metsikud loomad" moodustasid Hendrik, Dominic, Laura Eliisabet ja Marie K.

Küsimusi oli kokku õpetajal vormistatud 14 ja enda arust tegin ma need üsna keerulised.
Mis aja selgus kohapeal? KÕIK rühmad oskasid peaaaegu KÕIKIDELE küsimustele vastata... Ma olin väga üllatunud... positiivselt loomulikult! :)

Mäng kulges väga kiiresti ja ladusalt, aga üks küsimus tekitas rühmades "Mäger" ja "Metsloomad" siiski segadust ja see küsimus oli järgmine: "Millise looma karvkate on suvel oranžikas ja talvel hallikas?" Selleks loomaks on loomulikult orav. Lisan siia ka ühe pildi orava karvatte muutusest. Vasakpoolne orav on talvise karvaga ja paremal istuv orav suvises karvkattes. Saba on pikk ja kohev mõlemal ajal:)
Foto on tehtud Stockholmi (Rootsi pealinn) loodusloo muuseumis kui seda ise külastasin. Soovitan kõigile!

Ja just seesama küsimus tõi võidu "Metsikutele loomadele" - juhhei! "Mäger" ja "Metsloomad" jäid II ja III kohta jagama.

Ringitunni lõpuks joonistasime igaüks enda lemmik metslooma.

See on Otto lemmik - mäger. 

16. loodusringi tund - HUNT

1 mehe jõud, 
9 mehe mõistus.
Kes see loomake küll olla võiks?

Õige vastus oleks sorusaba, kriimsilm, hallivatimees, metsakutsa, võsavillem, susi ehk HUNT.

Täienduseks mõistekaardile.

Hunti peetakse koera esivanemaks, aga hundil on laiem pea ja tugevam kere kui koeral, samuti teravamad ja tugevamad hambad. Kui koeras saba võib olla püsti või rõngas, siis hundi saba on alati sorus - sellepärast teda kutsutakse rahvapäraselt ka sorusabaks.

Isane hunt kaalub keskmiselt 30-50 kilo.
Suvel elavad emasloom ja isasloom koos, kasvatavad koos poegi. Pesa teevad nad mahakukkunud puu alla või mägra urgu või kaevavad ise.

Hundid on kiskjad, loomtoidulised, aga vitamiinide saamiseks võivad nad süüa ka rohttaimi ja marju. Kui nälg väga näpistab, siis kahjuks murravad hundid ka kariloomi (lambad).


Miks hundid uluvad? Arvatakse, et sel moel proovivad nad üksteisele midagi öelda või üksteist õpetada ja oma territooriumist teada anda.

Hunt on väga hea jooksja ja väga ettevaatlik ja tark loom. Teda kutsutakse ka metsasanitariks - murrab maha haigeid ja vigaseid loomi ning hoiab loomade arvu tasakaalus, et neid ei oleks liiga palju.

Lõpetuseks üks lustlik ja õpetlik lühivideo:

Looduring homme

Homme on meil plaanis uurida viimast metslooma sel aastal ja selleks on SUSI (kes see on?;).

Loodan, et olete kodus värvinud ruute ja ringe ning homme saame koos arutada, milline hunt sai teie üle võidu.

Taaniel räägib meile oma puhkusest soojal maal ja sellisest viljast nagu jackfruit. Kõlab põnevalt!

Räägime teie vaheajast, kevadest ja loodusringi tegemistest sellel rohelisel aastaajal!:)

Kohtumiseni,
õpetaja Katri

Mis sulle rebasest, metsseast ja mägrast meelde jäi?

15. loodusringi tund - PÕDER

Seekord rääkisime ja uurisime meie metsade suurima kasvuga looma - PÕTRA.

Põder on Eesti metsade kõige suurema kasvuga loom - 2-3 meetrit kõrge ja võib kaaluda 100-400 kilogrammi.
Isastel põtradel on sarved, emasloomadel mitte.

Iga aasta sügisel, pärast "kaklust" ehk pulmavõitlust emasloomade pärast kukuvad isasloomadel sarved maha.

Kevadel hakkavad aga kasvama juba uued sarved, mis on alguses pealt pehmed.

Meie saime katsuda ja tõsta ka põdrasarve ja imetasime selle üle kui raske see on ja milline koorem on põdral, kellel on neid peas kaks! 

Mängisime ikka ka: "Kes ma olen?" mängu ja "Loomahäälte paablit".

Jätsin ka esimest korda vabatahtliku koduse ülesande vaheajaks. Kuna järgmisel korral on meil teemaks hunt, siis lugesin ette ühe jutukese.

Lugu kahest hundist.

Üks vana indiaanlane õpetas lapselast: "Pane tähele, igas inimeses käib võitlus, mis sarnaneb kahe hundi võitlusega. Üks hunt sümboliseerib kurjust (kadedus, armukadedus, vale jne.), teine hunt sümboliseerib headust (rahu, armastust, lootust, truudust jne.)." Vanaisa sõnad avaldasid väikesele indiaanipoisile sügavat muljet ja ta jäi mõttesse ja küsis siis: "Aga vanaisa, kumb hint lõpuks võidab?" Vana indiaanlane naertas ja ütles: "Alati võidab see hunt, keda sa toidad."

Raudla, H & Raudla. R. (2008) Kuldsed lood. Tallinn. Kirjastus Ilo.

Kõik lapsed said endale töölehe (koostanud M. Kirbits), teistele saadan vanemate e-mailile. 

Proovige seda vaheajal täita: iga kord, kui teed midagi head, värvi ära hea hundi ümber oleva ruudu.

Iga kord, kui käitud halvasti, värvi ära halva hundi ümber oleva ringi.

Võta järgmisel loodusringi tunnil tööleht kaasa ja arutame koos, millist hunti sa vaheajal toitsid? :)

Lustakat vaheaega ja viibige palju õues!:)

Õpetaja Katri

14. loodusringi tund - METSSIGA

Selle tunni metsloomadeks, keda õppisime, olid AASTA LOOM 2015 ehk METSSIGA ja AASTA LOOM 2016 ehk MÄGER.

Metssea karvkate võib olla hallikaspruun kuni tumepruun. Ta on massiivne loom, koduseaga võrreldes on ta saledam ja kõrgemate jalgadega. Eriliseks teeb isaslooma ehk kuldi teravad kihvad. emasloomadel kihvasid ei ole.

Metssea põrsad on esimesed paar elukuud triibulised.

Oma pesa jaoks kannab ta kokku (kuuse)oksi ja teeb pehmemaks ja soojemaks samblaga. 

Talvel armastavad metssead elada karjades, et oleks parem koos toitu otsida.

Metssiga otsib toitu, tuhnides maapinda kärsaga. Pärast on järel maa, mida nimetatakse ka sigade songermaaks. Põllumeestele see üldse ei meeldi, sest kevadel armastavad metssead käia põllul nende kartuleid tuhnimas.

Derek rääkis, et ka tema vanavanemad on ehitanud põllule aeda ümber, et sead läbi ei pääseks.

Rääkisime natukene ka haigusest nimega seakatk, mis eesti metssigade ja kodusigade seas levis.

Ja loomulikult mängisime. 

Oleme teinud kõikidest õpitud loomadest ka väikesed tutvustavad lühifilmid. Need ilmuvad blogisse peagi ka.